Kultur

29. desember, 2020

Ella Marie Hætta Isaksen: – Eamiálbmogat guddet divrras gelbbolašvuođa birasgáhttema birra, ja mun jáhkán dát máhttu lea čoavdda mii sáhttá čoavdit dálkkádatheađi

Vår første tekst på Samisk er skrevet av vokalist i ISÁK, sameaktivist og miljøforkjemper, Ella Marie Hætta Isaksen.

STJERNEKÁMPPA MAŊŊÁ DEIVEN soames nissona gii dajai munnje: «Mii duinna lea nu vuogas, Ella, lea ahte don it dáistal ovttage vuostá.» Su sánit ain jorret mu oaivvis. Sáhttágo dat leat duohta? Vuoi orungo dušše láđđáseabbo TV’as go duohtavuođas lean? Ingo mun baicca dáistal menddo sakka, nu ahte min servodat eambbo vel juohkása? Dáid áššiid birra mun smiehttan ollu, oainnát diet lea hástaleaddji bargu – dáistalit, muhto seammás hukset šaldiid olbmuid gaskkas.

Maŋŋá go serven luonddugáhttenorganisašuvdnii 16 jahkásažžan, de jođánit ipmirdin ahte in lean dušše dáistaleamen dálkkádatrievdamiid vuostá. Gárten fáhkka riidalit singuin geaid viggen veahkehit. Jurddaš dan: Luonddugáhttejeaddjit vigget oainnat veahkehit buohkaid, álfárot buohkaid olles máilmmis, maiddái boahttevaš buolvvaid. Mii dáistalat nu ahte boahtteáiggi olbmot maiddái ožžot árvvolaš eallimiid, ja nu ahte sii eai dárbbaš báhtarit várálaš dálkkádatrievdamiin. Dalle lea nu ártet ahte ferten debáhtain riidalit politihkkáriiguin geat eambbo vel oljju áigot bohkat. Eaigo ieš ipmir maid sii dahket?

Guhká mun ellen garra ja váibadahtti dálkkádatbaluin. Ballu bođii vuosttaš háve go oidnen govaid nelgon jiekŋaguovžžas mii ozai oadjebas orrunbáikki. Ipmirdin dalle ahte mii, olbmot, leimmet vuoššagoahtimen eatnanspáppa. Dát govat čuhce nu sakka, ja mun dasa doaimmahuvven ja vuollánin. Dasto mun álgen hilgut ođđasiid dálkkádatrievdamiid birra. Lihkká jotken čoaggit ruskkaid luoddaráigge, nu mo álo ledjen dahkan. De ovtta beaivve gii nu Luondu ja Nuoraid searvvis bovdii mu čoahkkimii, ja fáhkka mu dálkkádatballu oaččui ruovttu.

Inge šat ferten akto dan guoddit.

Foto: Suhr Pettersen. Ella Marie Hætta Isaksen

Foto: Suhr Pettersen

Lei stuorra gudnin bargat Luonddu ja Nuoraid searvvis, muhto maiddái stuorra bargobihttá. Dieđusge bargu ii goassege orrun nohkamen, go mihttomearrin lei gádjut eatnama. Birasgáhttenorganisašuvnnat eaige álo leat ovtta oaivilis, ja dan dihte fertejin doppe maid dáistalit. Siskkáldas čoahkkinlanjain ja ruossut roassut organisašuvnnain šadde garra digaštallamat. Mii lei deháleamos ášši dál? Masa galgat vuoruhit ruđa? Makkár čuorvvassániid atnit boahtte demonstrašuvnnas? Ja mu dáfus, gii ledjen sihke sápmelaš ja birasgáhttejeaddji, muhtomin behtten olbmuid mu oaiviliin. Dálkkádatdoaimmat, dego bieggamillut, oainnát mielddisbuktet sisabahkkeheami sámi guovlluin. Lihkus birasgáhttejeaddjiide árbevirolaččat lea leamaš dehálaš čájehit solidaritehta eamiálbmogiiguin, ja dávjá sii dorjot maid sámi organisašuvnnaid.

Čálidettiin čuovgá telefovdna ovttat láhkai. Ruovttus sáddejit snappaid mat muitalit ahte vuosttaš muohta lea gahččan Finnmárkkus. Jurddaš, sámegillii gávdnojit sullii 300 sáni mat čilgejit muohttaga: njáhcu, vahca, cuoŋu… ja 297 eará sánit mat duođaštit dan lagaš oktavuođa mii min álbmogis álo lea leamaš birrasiin. Go ealát garra biekkas ja dálkkis, ja lahka vuona ja vári, de buot smávva rievdadusat muohttagis ja temperatuvrras lea mearkkašan veara, ovdamearkka dihte boazodoalus. Boazodoallit sáhttetge dárkkistit ahte dálkkádatrievdamat leat juo álgán. Ii leat gal imaš ahte dat guovllut máilmmis gos luonddu valljivuohta buoremusat lea eastaduvvon, maiddái leat dat guovllut gos eamiálbmogat leat hálddašan eatnamiid. Eamiálbmogat guddet divrras gelbbolašvuođa birasgáhttema birra, ja mun jáhkán dát máhttu lea čoavdda mii sáhttá čoavdit dálkkádatheađi.

Sámi árbevierus ii galg- ga váldit eambbo go maid dárbbaša, iige galgga jáhkit ahte oktage oamasta maidege dán eatnanspáppas. Várra galggašeimmet oaidnigoahtit iežamet guossin. Mii leat dušše guossis dán eatnama alde nu guhká go eallit, ja fertet dan dihte muitit ahte álo bohtet ođđa buolvvat guossiin min maŋŋá. Jus nu álgit smiehttat, de han ferte Norgga stáda, ja sin buoremus ustit, oljoindustriija, leat máilmmi vearrámus guossit. Sii leat diekkár guossit geat eai astta ráiddus vuordit borramuša, sii gurrejit buot biepmuid ja njálgosiid, ja de bálkestit beali láhttái eaige čorge iežaset maŋis. Dalle muhtun ferte dieđihit.

Nu ahte makkár guossi don háliidat leat? Dáistaleapmi dálkkádatrievdamiid vuostá maiddái gáibida dáistaleami iežas vuostá. Ja dat várra bisseha máŋgasiid. Juohke hávego dus šaddá miella giddet čalmmiid, ja hilgut ođđasiid eallinšlájaid birra mat jábmet, de vuostálastte. Ja ávvut iežat go nagodat. Movttiidahtte iežat dovdat duohtavuođa, movttiidahtte iežat dáistalit. Oainnátgo jus mii eat dan daga, de gii nu eará ferte máksit, ja mus ii leat oamedovdu dan diktit geavvat. Ja buot dán dáistaleamis, váráleamos áitta lea áigi. Mis ii leat áigi vuordit šat.

Denne teksten er også publisert på Norsk, og kan leses her.

Relatert